Saunalina ja käterätik Et üks saunalina või käterätik tuleb tingimata leiliruumi kaasa võtta, sellest oli juba eespool juttu. Seda tuleb avalikes saunades teha eelkõige hügieenilistel kaalutlustel. Lisaks sellele tuleb kaasa võtta veel kaks kuni kolm käterätti või saunalina enda kuivatamiseks leilivõtmise vahepeal ja saunaskäigu lõpul.
Supelmantel ja saunasandaalid Pehmest puuvillasest materjalist supelmantel on mõnus puhkepauside ajal selga tõmmata. Samuti sandaalid, et kaitsta jalgu erinevate haigust eest või siis kaitsta teisi oma haiguste eest. Enamik saunasandaale on plastmassist ja need tuleb jätte leiliruumi ukse taha. Kuumus võib tekitada ville ja samas võivad eralduda ka keemilised värvained.
Seep ja šampoon
Loomulikult tähendab saunaskäimine seebiga ihu pesemist. Pesta tuleb ka enne esmast leiliruumi minekut. Juukseid tuleks aga pesta šampooniga pärast leilitamist, enne lihtsalt kasta veega.
Massaa˛ihari ja -õli
Kes tunneb, et ta saunas piisavalt ei higista, sellele võiks soovitada naha masseerimist looduslikest harjastest harjaga. Kuiva massaa˛i viiakse läbi kas riietusruumis või kui võimalik, mõnes teistes soojas õhutatud ruumis. Kõige parem on harjata end kuivalt enne esimest leiliruumi minekut, samal ajal kuuma jalavanni võttes. Mõlema toimel veresooned laienevad ja selle tagajärjel higistatakse paremini. Leiliruumis ei ole seda soovitatav teha, sest see on liiga koormav ja te segate sellega teisi.
Massaa˛i tehes võiks ka kasutada massaa˛iõli, mis suurendab mõju ja on ideaalne nahahooldusvahend. Kui massaa˛ pole võimalik, tuleks end sisse kreemitada sobiva nahakreemiga.
Saunaviht
Kõige levinum on kaseviht, millel on väga meeldiv lõhn. Vahelduseks võib ka kasutada tamme-, sarapuu-, pihlaka-, musta lepa ja mustasõstra okstest tehtud vihtasid ning eukalüptivihta.
Viha sidumise ajal võib vahele panna ka mitmesuguseid lõhnataimi nagu näiteks melissi, piparmünti, salveid, naistenõgest, sookailu, palderjani jt. Läbi aegade on kasutatud ka kadaka - ja nõgesevihta. Neid pole mõtet karta, sest 10 minutilise kuumas vees leotamise järel kadaka okkad pehmenevad ja nõgese kõrvetav mõju on kadunud juba ühekordse kuuma vette kastmise järel.
Kuid targad oskavad soovitada, et kõige mõnusam on siiski kaseviht. Eriti hea viha saab vesisel pinnasel kasvava leinakase peenikestest tumeroheliste lehtedega okstest. Oksad peavad närbuma vilus. Kasevihale omistatakse nahka noorendav, valuvaigistav ja haavu parandav toime.
Kõige rohkem tehakse meil vihtu arukasest, millel on pika terava tipuga lehed. Vähem kasutatakse sookaske, mille lehe tipud on tömbimad ja ümaramad.. Kasevihtade tegemise aja kohta on väga palju erinevaid ja vastakaid arvamusi, seega võib järeldada, et vihtu saab teha peaaegu alati. Kui kasel lehti on. Seega võib võtta järgnevat vihategemise õpetust, kui ühte võimalust paljudest ja eks igainimene leiab endajaoks kõige meelepärasema variandi ise, läbi erinevate versioonide katsetamise. Valmistatakse sirgetest põõsaskase okstest, ajaliselt nädal enne jaanipäeva pikkusega 40-45cm. Oksa varrepoolne osa puhastatakse 10-12cm pikkuselt ja sobitatakse kokku nii, et peopesasse mahub - sõrmeotsad puutuvad peaaegu kokku. Punt seotakse nööriga kahest kohast kokku, 5 cm vahega (varre 10-12cm otsalt). Vihad pannakse kahekaupa kuivama katuse alla hästi tuulduvasse ja päikese eest varjatud kohta. Üksteisest eraldatuna, et nad hallitama ei läheks. Kuivaks saadakse keskmiselt 2-3 nädala pärast. Sauna päeval võetakse vihad samast katuse alt pannakse 1 tunniks külma vette, seejärel pooleks tunniks tulisesse vette - et lehed püsiksid paremini viha küljes. Nii ongi viht kasutuskõlblik. Pärast kasutamist viht loputatakse, kui on tahtmine seda veel kasutada ning viiakse katuse alla uuesti kuivama. Ühe vihaga võib 4-5 korda saunas vihelda.
Teisele kohale jääb tammeviht, mis annab tunduvalt suurema soojusaistingu. Tammelehtedes leidub tammiidi, mis peaks aitama liigesehaiguste puhul ja andma hea une raskete sügistööde ajal.
Vihtlemiseks kasutatakse veel ka eukalüpti vihta., mis oma tugeva aroomiga ja mõjub hästi hingamisteedele, avades nina kanalid. Oma tugeva ja erilise lõhnaga on eukalüpt kindlasti mõnus vaheldus teiste vihtade kasutamisele, kui eukalüpti vihta leotada ja enne vihtlemist raputada vihaküljest vett liigne vesi kerisekividele, siis see võimendab eukalüpti aroomi saunas. Oma mahedusega sobib eukalüpt neile, kelle jaoks muud vihad on liiga puised.
Paljudele meeldib värskelt tehtud viht ja sellega kaasnev aroom viheldes. Kuna värsket vihta pole võimalik aastaläbi meie tingimustes saada, siis nupukamad tulid ideele viht peale valmistamist külmutada, et värske viht oleks saadaval läbi aasta. Külmutatud viht tahab enne kasutamist saada leotamist leiges vees, kusagil 30 minutit. Külmutatakse põhiliselt kase - ja eukalüpti vihtasid.
Viimastel aastatel on kasutama hakatud ka kunst vihtasid, mis erinevad tavalistest vihtadest selle poolest, et nad ei määri sauna ja nad on korduvkasutatavad. Tänu sellele lubatakse kasutada kunst- vihta avalikes saunades, kuna ta ei tekita mustust nagu traditsiooniline viht. Kunstvihtasid on erineva tugevusega, mida eristatakse värvide järgi, mis on jagatud kategooriatesse. Pehme, keskmine ja tugev. "Seega saab kunstvihast kõige parema ülevaate siis, kui selle mõju ise järgi proovida." Head leili ning meeldivat vihtlemist..
| Antud lehel kommentaare pole - ole esimene! |
|
