Enne sauna tasuks vältida kõva kõhu- ja peatäit. Alkohol nagu ka saungi laiendavad veresooni, mistõttu võivad ägeneda südame- ja veresoonkonna haigused. Täiskõhuga saunatamine koormab aga liialt organismi. Vanad saunakombed ei näinud ette mingit kehakinnitust. Nüüdsed saunatargad väidavad, et eelistada tuleb paraja soolaga toite, nagu vorst, suitsukala, pitsa jmt, mis aitavad asendada väljahigistatud naatriumi, aga ühtlasi vaigistavad ka söögiisu, mida saun harilikult tekitab.  Tänapäeva saunainimese arvates on õlu saunas peamine jook. Tegelikult on õlu saunas alles 20.sajandist. kuid õlu peetakse ikkagi väga heaks joogiks, mis ei tee sugugi halba. Ei soovitata aga jääkülma õlut. Lavalt tulles tundub ka 16-18 kraadine õlu piisavalt jahe. Aga kangemate jookide suhtes ollakse läänemere ääres eitaval seisukohal. Venemaal on saunatamisega enamasti kaasnenud viin, eriti ülikute seas, kes lisaks viinale sõid suupisteks kalamarja. Soomes läksid õlu ja saunavorstid moodi alles 1960.aastatel, eriti lahja õlu. Joomine on saunas lausa soovitatav, kui lähtuda tõsiasjast, et saunas kaotab inimene umbes 0,2-1,5 liitrit higi. Juua võib õlut ja mittealkohoolseid jooke, eelistada tuleks vedelikke, mis sisaldavad süsivesikuid. Saunas joomine pole tegelikult eriti uus komme, seda tehti juba antiikajal.
| Antud lehel kommentaare pole - ole esimene! |
|
